Login

Fiktiivabielu

 

Fiktiivabielu on abielu, mis on sõlmitud üksnes selleks, et asjaomane isik saaks riigi territooriumile siseneda ja seal elada.

Perekonna taasühinemise õigus on tagatud rahvusvaheliste inimõigusi puudutavate lepingutega, millega kõik Euroopa Liidu liikmes riigid on liitunud.

Kolmanda riigi kodanike ränne Euroopa Liidu liikmesriikidesse perekondlikel põhjustel on märkimisväärselt ulatuslik ilming.

Eesti astumisega Euroopa Liitu muutusid Eesti kodanikud atraktiivseks väljapoolt Euroopa Liitu saabuvatele migrantidele abielude sõlmimiseks. Seoses migrantide eesmärgiga asuda elama Euroopa Liitu võidakse kuritarvitada  perekonna taasühinemise õigust.

Euroopa Liidu liikmesriikides on seda tüüpi kuritarvitamist puudutav seadusandlus olemas, kuid mõnes riigis tekitavad eriti suurt muret fiktiivabielud, mille on sõlminud vastavate riikide kodanikud (sageli naised) teistes liikmesriikides. Samuti on olemas tõendid selle kohta, et fiktiivabielude sõlmimisega on seotud organiseeritud kuritegevuse grupeeringud.

Fiktiivabielude põhjused on enamasti majanduslikud, kuid on olemas ka tõendeid selle kohta, et organiseeritud kuritegevuse grupeeringud maksavad kutsujale, abielu sõlmitakse sunniviisiliselt või sõlmitakse nn „hall abielu,“ kus kutsuja astub abiellu teadmata, et taotleja eesmärk on üksnes saada legaalne elamisõigus.

Abielusid sõlmitakse ka sõbra või tuttava aitamiseks, kaastundest, humanitaarsetel põhjustel või idealismist, kui kutsuja ei ole ametivõimude või immigratsioonieeskirjadega samal arvamusel, saamaks riigis viibimiseks seaduslik alus või vältimaks sissesõidukeeldu.

Taotleja perspektiivist vaadatuna, on peamisteks motivaatoriteks elamisõiguse ning sellega seotud hüvede saamine või (liikmes)riiki jäämine.

Probleemi moodustavad õiguslikud tagajärjed Euroopa Liidu kodanikust partnerile, kellele moodustuvad abielust kohustused, mis puudutavad ühisvara, rahalisi kohustusi jms. Lisaks abiellumine kolmandas riigis tähendab seda, et kohaldatakse abiellumisriigi pereseadusi.

Euroopa Liidu erinevates riikides on pereseadused väga erinevad ja soovi korral lahkumine fiktiivabielust võib osutuda väga raskeks ja lahutust ei ole võimalik saada soovitud ajal.

Eestis on neide lähetatud fiktiivabieludesse Küprosele, Iirimaale, Hispaaniasse, Hollandisse, Türki ja võimalik, et ka muudesse riikidesse Euroopa Liidus ja Aafrikas ning Aasias.

Eesti kodanikust fiktiivabiellu astujat võib Eestis oodata kriminaalkaristus seoses valeandmete esitamisega.

Võimalikud fiktiivabielule viitavad:

        asjaolu, et paar ei ela abielulises kooselus;

        puudub vastav panus abieluga seotud kohustuste täitmisesse;

        abikaasad ei ole enne abiellumist kunagi kohtunud;

        abikaasad esitavad oma vastavate isiklike andmete (nimi, aadress, rahvus, töökoht), nende esmakohtumise asjaolude või muu neid puudutavate oluliste andmete kohta vasturääkivat infot;

        abikaasad ei räägi mõlemale arusaadavat keelt;

        abielu sõlmimiseks on vahetatud teatud summa raha (see ei puuduta juhtumeid, kus raha antakse kaasavarana kultuurides, kus kaasavara andmine on tavaline);

        ühe või mõlema abikaasa minevikus on esinenud varasemaid fiktiivabielusid või elamisõigusega seotud anomaaliaid.

        paar ei ole enne abiellumist kunagi varem kohtunud;

        paar esitab oma vastavate isiklike andmete (nt kus ja kuidas nad kohtusid) kohta vasturääkivat infot;

        tõendid selle kohta, et abielu sõlmimiseks on antud üle teatud summa raha või kingitused

        ühe või teise abikaasa minevikus on esinenud varasemaid fiktiivabielusid või muid kuritarvitamise või pettuse juhtumeid;

        perekonnaelu loodi alles pärast seda, kui väljastati riigist väljasaatmise korraldus;

        paar lahutab üsna pea pärast seda, kui asjassepuutuv kolmanda riigi kodanik on saanud elamisõiguse.

        taotleja vanus –keskmine taotleja tavaliselt seitse aastat noorem, kui tema abikaasa ning meessoost taotleja on tavaliselt sama vana kui tema abikaasa.

        samuti võib olla põhjuseks abikaasade väga erinev sotsiaalne või kultuuriline taust;

        või kui kumbki partneritest on ebasoodsas olukorras näiteks töötu, võlgades, sõltuvuses või intiimteenuste osutaja.