Login

Alaealine inimkaubanduse ohver ja saatajata laps

Alaealiste ekspluateerimist inimkaubanduses käsitletakse järgmistes rahvusvahelistes dokumentides: ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon , ILO konventsioon “Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine” ja  ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon. 

Lapsi nagu täiskasvanuidki peetakse võlaorjuses, kuritarvitatakse prostitutsioonis ja pornograafias ning teistes ebaseaduslikes tegevustes. Kaubitsetud lapsele pealesurutud tegevus on ohtlik tema tervisele ja/või füüsilisele, vaimsele, hingelisele, moraalsele ning sotsiaalsele arengule ning võib katkestada lapse haridustee.

Lastekaitse seaduse § 33 järgi peab laps olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest, sealhulgas on keelatud täiskasvanu poolt lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse, lapse kasutamine prostituudina ning lapse kasutamine pornograafilistel eesmärkidel.

Kui ohvri vanus ei ole teada ja on põhjust uskuda, et ohver on laps, siis eeldatakse, et tegu on lapsega ja talle võimaldatakse erilisi kaitsemeetmeid kuni tema vanuse kindlakstegemiseni.

Kui tegemist on lapsega – konventsioonide mõistes alla 18-aastase isikuga – peetakse toimunut inimkaubanduseks isegi juhul, kui ükski sunni vahend ei leia tõestamist, kuid last on värvatud, veetud, üle viidud, majutatud või vastu võetud ärakasutamise eesmärgil.

Enamik riike pöörab erilist tähelepanu saatjateta lastele (lastele, kes reisivad üksi, täiskasvanud saatjata, või võõra saatjaga, või jäävad saatjata peale välisriiki sisenemist), kuna nad võivad olla kaubitsejate mõju alla sattunud või nendega plaanitakse kaubitseda sihtriigis.

Saatajata lapsed Eestis

Saatjata laps võib sattuda riiki seaduslikult (nt viisa, elamisloa või viisavaba viibimise alusel) või ebaseaduslikult. Eestis seadusliku aluseta viibivat alla 15aastast välismaalast ei karistata väärteo korras, sest välismaalaste seaduse järgi on võimalik oma Eestis viibimist seadustada alates 15. eluaastast. Kõige suurema tõenäosusega on saatjata lapsega esmakokkupuude piirivalvel.

Inimkaubanduse ohver

Enamik riike pöörab eritähelepanu saatjata lastele (neile, kes reisivad üksi, täiskasvanud  saatjata või võõra saatjaga või jäävad saatjata pärast välisriiki sisenemist), sest nad võivad olla kaubitsejate mõju alla sattunud või nendega plaanitakse kaubitseda sihtriigis.

Eesti ei ole seni olnud kaubitsetud laste sihtriik, kuid sellegipoolest peame olema valmisnkaubitsetud lapsohvrit abistama, kui selline olukord tekib. Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroode lastekaitseteenistused või lastekaitse talitus menetlevad, ennetavad ja tõkestavad laste vastu suunatud isikuvastaseid süütegusid prefektuuride põhimääruses sätestatu järgi, sh tuvastavad alaealise inimkaubanduse ohvri. Tuvastatud probleemid, mis on seotud saatjata ja vanematest lahutatud laste esmase vastuvõtuga 15–18 aastasi lapsi saab karistada kriminaalkorras, kui neil puuduvad Eestisse sisenemiseks või seal viibimiseks vajalikud dokumendid. Selline käsitlus on vastuolus lapse parimate huvide tagamise põhimõttega ning sellega kaasneb laste hulgas ealine diskrimineerimine.