Login

Inimkaubanduse siht-, transiit- ja lähteriigid.

Riikidevahelise inimkaubanduse puhul toimetatakse ohvrid kas legaalselt või illegaalselt ühest riigist teise– lähteriigist sihtriiki. Sageli tulevad mängu ka transiitriigid, mis läbitakse enne sihtriiki jõudmist.

 

 

Eesti kui lähteriik.

 

Teadaolevalt esineb Eestis kahte liiki inimkaubandust: riigisisene, kus peamiselt Ida-Virumaalt ja suurema tööpuudusega piirkondadest pärit vene keelt kõnelevad naised ja tüdrukud suunatakse prostitueerima pealinna, ning riigist välja suunduv, kus ohvrid toimetatakse tööle teistesse riikidesse. Inimkaubitsejad on peamiselt kohalikud, kriminaalse taustaga isikud, tihti eksprostituudid, kuid leidub ka soomlastest, venelastest jt rahvustest kaubitsejaid. Päritoluriigi (Eesti, Venemaa) ning sihtriikide vahel on selged sidemed näiteks klubiomanike, agentuuride, hotellide ja baaride näol.

 

Eesti naisi viiakse seksuaalse ekspluateerimise Eesmärgil Soome, Hollandisse, Suurbritanniasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Küprosele, Portugali, Iirimaale ja Itaaliasse. Eesti mehi ja ka naisi  kasutatakse tööorjadena Soomes, Suurbritannias, Hispaanias, Rootsis, Norras .

 

Põhjalikuma tööorjuse alase uuringu viisid läbi Anna Markina ja Maris Kask FLEX-projekti raames, kuid sealt ei selgu konkreetseid numbreid ega probleemi ulatust Eestis. Uurijate arvates on tööjõu ärakasutamist raskem tuvastada kui seksuaalset ärakasutamist ja seetõttu jäävad ka juhtumid varjatuks. Seda enam on oluline teavitada nii spetsialiste kui noori tööjõu ärakasutamise ohtudest, samuti abivõimalustest, sest muidu jäävadki tööorjuse ohvrid vajaliku tähelepanuta.

 

 

Eesti kui transiitriik.

 

Läbi Eesti liigub põhjamaadesse inimkaubandusohvreid teistest Balti riikidest, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Eestis puuduvad uuringud, mis analüüsiks Eestit läbivat inimkaubandust.

 

 

Eesti kui sihtriik

 

Eesti võimaliku sihtriigina tuleb jutuks tööorjuse korral. Vähem leiab kajastamist Eesti roll seksuaalse ekspluteerimise võimaliku sihtriigina.

 

Enne majanduslangust peeti Eestit nn nüüdisaegse orjakaubanduse potentsiaalseks sihtriigiks, kuid majanduslangusest alates on olukord nii palju muutunud, et pigem võib oletada Eestist pärit inimeste kaubitsemist välisriikidesse.

 

Vägivalla vastane arengukava  toob välja, et tööjõuturu organisatsioonid (sh Tööinspektsioon, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Töötukassa) ei ole seni piisaval määral osalenud tööjõu ekspluateerimise alases ennetustöös, sh ei ole saanud ise infot, mida tähendab sunnitöö inimkaubanduse eesmärgil. Samas ei ole ka arutletud, milline võiks olla tööjõuturu organisatsioonide roll inimkaubanduse ennetustöös.  Tööandjatega on inimkaubanduse teemadel peetud vähe dialooge ja seetõttu nähakse, et tööalase ärakasutamise teema tõstatamiseks tuleb koostöösuhteid tõhustada ning esmajärjekorras alustada just tööandjate harimisest ja koolitamisest, et ennetada võimalikke sunnitöö ja pealesurutud töötingimustes töötamise juhtumeid. Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud on toonud välja tugevama kontrolli vajaduse Eestisse sissetulnud tööjõu töötingimuste inspekteerimiseks.