Mis on vabatahtlik tegevus?
Eluliini abistamiskeskuses usaldustelefonil on tööl psühholoogilise erikoolituse läbinud vabatahtlikud.
Töö vabatahtlikuna Eluliini abistamiskeskuses kujutab endast kriisiseisundis inimestega rääkimist ja nende ärakuulamist ilma igasuguste tingimuste seadmiseta, hukkamõistuta.
Vabatahtlik, kes suudab ja soovib aidata enesetapumõtetega ja/või kriisiseisundis inimesi n.ö. taas jalule tõusta, peab olema kaastundlik, aktsepteeriv, mõistev, tähelepanelik. Ta ei tohi võtta enesele kohtumõistja või nõustaja ega terapeudi rolli. Loomulikku kaastunnet hädasolija vastu peab juhtima teatud erapooletu kõrvalseisja pilk, mis võimaldab vältida emotsionaalseid otsuseid ja säilitada samaaegselt kaastunde.
Vabatahtlik on lihtsalt hea abivalmis inimene, kellel on hättasattunud või elu hammasrataste vahele jäänud ligimesest kahju ja kes püüab omakasupüüdmatult teisi aidata, piirdudes seejuures ainult kontaktidega keskuse piires.
Eeltoodu seab kindlad nõuded vabatahtlike väljavalimisele keskuse juhtide poolt.
Esmase koolituskursuse lõppedes tehakse kõigile Eluliiniga ühineda soovijatele sobivustest, viiakse läbi süvaintervjuud.
Eluliini abistamiskeskuse töös juba osalevatele vabatahtlikele pakume igakuist täiendkoolitust, võimalust osaleda grupidiskussioonidel ning vajadusel ka individuaalset nõustamist.
Miks vabatahtlikud, mitte aga professionaalid?
Paljud abivajajad, kes meiega kontakti võtavad, keelduvad pöördumast nii psühhiaatrite kui ka psühholoogide poole. Sageli on põhjuseks varasem ebameeldiv kogemus või siis ei soovita läheneda oma probleemile meditsiiniasutuse kaudu. Kuid ka need inimesed vajavad abi. Ja seda just neutraalsel, mittemeditsiinilisel tasandil.